Kristiine puhul ei pea valima ”kas linn või rahu”. Mõlemad on olemas. Mõnel tänaval on tunne, nagu oleks tegemist väikese aedlinnaga – aiad, rohelised hoovid, hommikune vaikus. Aga kui on vaja minna kesklinna, kohtumisele või lihtsalt õhtul välja, siis on see kõik tegelikult väga lähedal.
Igapäevaelu on siin lihtne: vajadused saab aetud ilma suure logistika ja planeerimiseta. Jalutada on mõnus, rohelust on piisavalt, ja piirkond tundub elamiseks sõbralik – mitte lärmakas, mitte liiga steriilne, vaid inimlik. Kristiines on ruumi olla: kodus, aias, tänaval, oma tempos.
Kui mõelda kodu peale ridaelamus, siis Kristiine sobib sellise elustiiliga hästi. Siin on hea tulla koju, võtta hetk, olla ”siin” – ja samal ajal teada, et Tallinn jääb endiselt käeulatusse. Just see ongi Kristiine: aedlinn keset suurlinna.